Niiskusekogujad
Kuidas arvutada vee kogust õhus?
aug
Kuidas arvutada õhus oleva vee hulka?
Õhk, mida me hingame, sisaldab alati teatud hulga veeauru. Mõõdetuna räägitakse enamasti suhtelisest õhuniiskusest (%), kuid sageli on kasulik teada ka absoluutset vee kogust grammides või liitrites, mis õhus tegelikult leidub. See aitab mõista, kui suur on niiskuskoormus ruumis, miks aknad just talvel higistavad ja millist niiskusekogujat on päriselt vaja.
Suhteline ja absoluutne niiskus
- Suhteline õhuniiskus (RH, %) näitab, kui „täis” õhk on veeauruga võrreldes maksimaalse võimaliku sisaldusega samal temperatuuril.
- Absoluutne niiskus väljendatakse grammides veeauru ühe kuupmeetri õhu kohta (g/m³).
Mida soojem on õhk, seda rohkem veeauru see siduda suudab. Maksimaalne (küllastus-) niiskusesisaldus eri temperatuuridel:
| Temperatuur | Max veeaur õhus | Kus see ette tuleb |
|---|---|---|
| –10 °C | 2,1 g/m³ | talvine välisõhk |
| 0 °C | 4,8 g/m³ | külm aknaklaas, külmkapp |
| 5 °C | 6,8 g/m³ | kütmata kelder, suvila talvel |
| 10 °C | 9,4 g/m³ | kelder, garaaž |
| 15 °C | 12,8 g/m³ | jahe magamistuba |
| 20 °C | 17,3 g/m³ | tavaline toatemperatuur |
| 25 °C | 23,0 g/m³ | soe tuba, vannituba pärast dušši |
| 30 °C | 30,4 g/m³ | suvine kuumus, saun jahtumas |
Sellest tabelist tuleb välja kaks asja, mida igapäevaelus näeb. Esiteks: sama veekogus, mis 20 °C juures on mugav 50 %, on 10 °C keldris juba 90 % – seepärast on kelder alati „niiske”, kuigi vett pole sinna juurde tulnud. Teiseks: –10 °C välisõhk mahutab 2 g/m³; kui see tuppa tuleb ja 21 kraadini soojeneb, on suhteline niiskus kõigest 12 % – sellepärast on talvel toas kuiv, kuigi väljas on lumi.
Arvutusvalem
Õhus oleva vee koguse leidmiseks on vaja teada:
- ruumi mahtu (m³) – pindala × kõrgus,
- õhu temperatuuri (°C),
- suhtelist niiskust (%) – hügromeetrilt.
Arvutus käib järgnevalt:
Vee kogus (g) = max niiskusesisaldus sellel temperatuuril (g/m³) × RH (%) ÷ 100 × ruumi maht (m³)
Näide
- Ruum: 60 m³ (24 m² × 2,5 m)
- Temperatuur: 20 °C
- Suhteline niiskus: 70 %
- Maksimaalne niiskusesisaldus 20 °C juures = 17,3 g/m³
- 70 % niiskuse korral: 17,3 × 0,7 = 12,1 g/m³
- Ruumis kokku: 12,1 × 60 = 726 g ehk umbes 0,73 liitrit vett
Kui temperatuur oleks 25 °C, oleks sama arvutuse tulemus: 23 × 0,7 × 60 = 966 g ehk ligi 1 liiter vett.
Ja kui tahad teada, kui palju vett tuleb eemaldada, et jõuda 70 % pealt 50 % peale: 17,3 × (0,70 − 0,50) × 60 = 208 g. See ongi number, mida niiskusekoguja peab ära võtma – esialgu.
Miks seade eemaldab palju rohkem, kui õhus on?
Siin on koht, kus arvutus tihti eksitab. Õhus on 0,7 liitrit, aga niiskusekoguja paak täitub päevaga 2–3 liitrit. Kuidas?
Sest õhk ei ole suletud anum. Vett tuleb kogu aeg juurde: seintest ja mööblist, mis on niiskust endasse imanud; pesust, mis kuivab; dušist ja toiduvalmistamisest; inimestest, kes hingavad (umbes 1 l inimese kohta ööpäevas); ja ventilatsiooniga sisse tulevast niiskest sügisõhust. Niiskusekoguja ei tühjenda õhku ühe korraga – ta võistleb pidevalt nende allikatega ja hoiab tasakaalu soovitud tasemel.
Sellepärast valitakse seadet mitte ruumi õhus oleva vee, vaid ruumi suuruse ja niiskuskoormuse järgi. Praktiline rusikareegel:
- väike ruum (vannituba, garderoob, kuni 20 m²), kerge koormus → Peltier-seade 0,5–1 l/24h, nt Berdsen BD-856;
- korter 40–70 m² või tuba, kus kuivatatakse pesu → kompressorseade 12–20 l/24h, nt Berdsen BD-523;
- kelder, suvila, veekahjustus → kompressorseade 20–50 l/24h, mis töötab ka jahedas, nt Humberg HM-480.
Täpsema valikujuhendi tüüpide ja ruumide kaupa leiad artiklist Niiskusekoguja – kuidas valida.
Miks see teadmine on oluline?
- Õige seade. Tootja number „20 l/24h” on laboritulemus 30 °C ja 80 % juures; 20 °C ja 60 % juures annab sama seade umbes kolmandiku sellest. Tabel ülal selgitab, miks: jahedas õhus on lihtsalt vähem vett, mida välja võtta.
- Hallitus ja majavamm. Püsivalt üle 60 % niiskust tähendab, et puit ja seinad imavad vett ja jõuavad tasemeni, kus seen kasvab. Sellest kirjutasime pikemalt artiklis Majavamm ja niiskus.
- Energiatõhusus. Kuivem õhk tundub soojem: 50 % juures on 20 °C sama mugav kui 70 % juures 22 °C. Kaks kraadi küttel on 10–12 % küttekulust.
Õhus oleva vee koguse arvutamine aitab hinnata ruumi niiskuskoormust ja valida sobiva niiskusekoguja. Vee hulk õhus sõltub otseselt temperatuurist ja suhtelisest niiskusest. Arvutus näitab, kui palju vett õhus on – aga kas see on liiga palju, sõltub ruumist ja aastaajast. Soovitatavad protsendid magamistoa, vannitoa ja keldri jaoks leiad artiklist Normaalne õhuniiskus toas – mis on õige tase ja kuidas seda hoida.